Naljakas on alustada loo jutustamist kusagilt keskelt, kuid nõnda ma just plaanin teha. Võin etteruttavalt öelda, et kui ootate mu loost midagi jalustrabavat ja intrigeerivat, siis võite kohe enda aega säästa ja koduseid toimetusi edasi teha..
Tegemist on siiski vaid tavalise Eesti tüdruku kogemuste ja arvamustega sellest suurest mandrist, mida kutsutakse Austraaliaks. Ja muidugi siinsetest elanikest ja ränduritest, kellega kokku olen puutunud. Oma jutu ja kirjeldustega ei taha ma kedagi solvata ja ärge võtke isiklikult kui keegi end ära tunneb ja miski ei meeldi.. Eesti keelt mitte kõneleva rahvaga vist õnneks probleeme ei tule :p.. kõik on osa minu mõttemaailmast, mis pole eriti normaalne nagu mulle seda juba kordades on mainitud. Aga kas olla mitte normaalne on siis normaalne või ei?? Ok liiiga segane.. jätame selle.. räägin teile parem selles, millega olen tegelenud alates sellest ajast kui põgenesime kahtlase Tony juurest kestahtis, et teda ülistataks ja bossiks kutsutaks... uhh.. õudus..
Sellest on juba päris palju aega möödas, aga üritan ajurakke pingutada ja teile parimad palad ikka âra jutustada...
No comments:
Post a Comment